Interneti kasutatavus Eestis - kokkuvõtlik ülevaade oluliseimast - FCR Media OÜ
12462
post-template-default,single,single-post,postid-12462,single-format-standard,cookies-not-set,mkd-core-1.1,post-interneti-kasutatavus-eestis,ajax_fade,page_not_loaded,,fcr media burst child-child-ver-1.0.0,burst-ver-2.1, vertical_menu_with_scroll,blog_installed,wpb-js-composer js-comp-ver-5.5.2,vc_responsive,"><!-- Google Tag Manager (noscript) --><noscript><iframe src="https://www.googletagmanager.com/ns.html?id=GTM-PSH264L" height="0" width="0" style="display:none;visibility:hidden"></iframe></noscript><!-- End Google Tag Manager (noscript) --><br style="display:none;
Eestlased ja Internet

Martin Varrand, Turundus- ja kommunikatsioonispetsialist.

2016 aasta oli interneti kättesaadavuse osas erakordne aasta. Kui varasematel aastatel oli see number stabiilne, internet oli 2013-2015. aastal kättesaadav 77% Eesti elanikkonnast, siis 2016. aastal tegi see number märgilise kasvu, tõustes 81%-le. 4% kasv võib esmapilgul tunduda väike, kuid Eesti elanikkonna kohta tähendab see seda, et ~50 000 inimest said eelmise aastaga ligipääsu internetile. Samuti on tugevalt kasvanud inimeste arv, kellel on internetile igapäevaselt ligipääs. Stabiilselt 65% juures olnud number 2013-2015 aastatel tõusis eelmise aastaga 72%-le.
Igapäevaste internetti personaalsel otstarbel kasutajate osas on Eesti inimesed võrreldes muu maailmaga esirinnas.
Eestis kasutab isiklikul otstarbel igapäevaselt internetti 89% vastanutest. Meist kõrgema tulemusega on Euroopas vaid Rootsi, Norra, Horvaatia, Holland ja Hispaania. Maailma tasemel edestab meid näiteks vaid Austraalia, Brasiilia, Hong Kong, Israel, Jaapan, Lõuna-Korea, Uus-Meremaa, Singapur ja Taiwan.

Tehnoloogia poeb meile järjest lähemale

Kui näiteks USA-s on mobiilide kasutatavus peagi ühele tasemele jõudmas arvutite kasutamisega, siis meil see veel nii ei ole. Kui USA-s kasutab nutitelefoni 72% ja arvutit 75% elanikkonnast, siis Eestis on nutitelefoni kasutajaid veel 63% ja arvuti kasutajaid 78% elanikkonnast.
Sellegi poolest Eesti inimeste nutiseadmete kasutatavus on viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud, sealsamas arvutite kasutatavus püsib stabiilselt ühel joonel.

Arvutite vs mobiilide kasutamine Eestis

Me elame erinevate ekraanide keskel ja seda ilmestab väga hästi ühendatud seadmete keskmine arv ühe inimese kohta, milleks on 2,5. Teisisõnu on keskmiselt ühe Eesti inimese kohta 2,5 erinevat seadet internetiga ühenduses.  Üha enam inimesi omab interneti kasutamiseks vähemalt kolme seadet, milleks on arvuti, nutitelefon ja tahvel.

Internetis ühendatud seadmeid ühe inimese kohta

Millega Eesti inimene internetis tegeleb?

Tegevused, millega eestlane internetis oma aega sisustab, on sarnased nii arvutil, mobiilil, kui tahvlil, osakaalud on erinevad. Jätkuvalt on kõige populaarsemad tegevused otsingumootorite kasutamine (otsingumootori abil jõudmine soovitud kohta), sotsiaalvõrgustike külastamine, e-kirjade lugemine ja videote vaatamine.
Kasvutrendis on toodete/teenuste iga-nädalane ostmine läbi interneti, seda võimalust kasutab näiteks nutiseadmel juba 1% kõigist Eesti nutiseadmete kasutajatest. See number on suureks ohumärgiks kõigile ettevõtjatele, kelle veebileht ei ole mobiilisõbralik, seda enam, et läbi nutiseadme ostu sooritamist peetakse tugevaks trendiks aastal 2017.

Millega tegelevad Eestlased internetis?

Ostu sooritamine läbi interneti – järjest suurenev trend

Internet võimaldab meil igapäevaselt järjest mugavamalt sealses keskkonnas oste sooritada. Seda mitmel põhjusel:

  1. Üha enam tekib inimestel teadlikkus ja huvi uue toote vastu just internetist
  2. Enne ostu sooritamist on lihtne koguda infot erinevate pakkujate kohta ja neid võrrelda
  3. Ostu on järjest mugavam sooritada, sest ettevõtjad tajuvad üha rohkem interneti poolt pakutavaid võimalusi ja tarbijate kasutamisharjumusi internetis

Kuidas tekib tarbijal teadlikkus uuest tootest?

Kui rääkida sellest, kuidas üldse Eesti inimene uuest tootest kuuleb, siis kõige tõenäolisemalt kellegi teise eelnevast kogemusest. Inimeselt-inimesele infovahetus on kõige vahetum ja väärtuslikum viis uue toote turundamisel ja internet seab selleks väga head võimalused. Samuti koguvad Eesti inimesed toodete kohta infot ka palju iseseisvalt ostueelseid uuringuid teostades.

Eestlaste ostueelne käitumine internetis

Ostueelne tarbijakäitumine, kuidas kogutakse infot?

Peamine infoallikas internetis info leidmiseks on otsingumootorid. Otsingumootoreid peavad esmaseks infoallikaks 42% kõigist internetis infot otsivatest inimestest. Teisel kohal on brändide endi veebilehed 26%-ga ja seejärel vahendajate veebilehed 21%-ga.

Kõige olulisemaks infoks peavad tarbijad toodete, hindade ja toote omaduste võrdlemist. Sellisel viisil kogub ostueelset infot 58% interneti kasutajatest. Lisaks sellele peavad tarbijad oluliseks teiste tarbijate arvamusi ja soovitusi (28%), otsivad poe asukohta ja toote kättesaadavust (27%) ning tutvuvad erinevate brändidega, kes soovitud toodet/teenust pakuvad (25%).

Seadmete poolest on internetis info leidmiseks kõige populaarsem arvuti (91%), misjärel tulevad üpris võrdselt nutitelefon (15%) ja tahvel (9%).  Nutitelefoni eelistavad tarbijad kasutada enim erinevate valikute võrdlemiseks (39%) ja valmistumiseks koheseks ostuks, et uurida näiteks poe asukohta või kauba kättesaadavust (35%)

Kust leiab tarbija internetis infot ostuotsuse tegemiseks?

Ostu sooritamine

Kui iga-nädalasi internetis ostude sooritajaid on Eestis täna 1% kõigist interneti kasutajatest, siis 33% küsitletud Eesti tarbijatest on oma viimase ostu sooritanud just interneti kaudu. Esimest kohta hoidab veel siiski füüsiline pood (56%), kuhu inimesele kohale meeldib minna. Ostetud toodetele meeldib aga inimestel ise poodi järgi minna, just sedasi on käitunud 75% tarbijatest oma viimasel ostul.  13% tarbijatest sai oma ostu kätte siseriikliku postiga ja 4% rahvusvaheliselt.

Infograafik - Kus sooritasid tarbijad oma viimase ostu?

Eesti inimene ei ole võrreldes Euroopa teiste riikidega kõige suurem ostukogemuse jagaja, olles 3%-ga Euroopa üks madalamaid. Euroopa suurimad ostukogemuse jagajad internetis on Ukraina (18%), Rumeenia (14%) ja Bulgaaria (14%).

Seda, et Eesti ettevõtetel on arenguruumi oma veebilehe mobiilisõbralikuks muutmisel, näitab ilmekalt tarbijatele suunatud küsimus selle kohta, kui tihti on neil tekkinud mobiilse seadmega probleeme erinevate veebilehtede kasutamisel. Samuti toon alljärgnevalt välja selle, mida kasutaja teeb, kui on sattunud nutitelefoniga probleemsele veebilehele.

Infograafik - kui tihti näevad nutitelefoni kasutajad probleeme veebilehe kasutamisel?

Video – järjest olulisem allikas kasutaja sisutarbimisel

Igapäevaseid interneti kaudu video vaatajaid on Eestis palju, 34% kõigist vastanutest vaatab internetis videoid igapäevaselt, 36% iga-nädalaselt ja 12% igakuiselt. 15% vastanutest ei vaata internetist videoid mitte kunagi. Euroopaga võrreldes on Eesti pisut üle keskmise. Kõige suuremad internetis igapäevased video vaatajad on Euroopas näiteks Serbia (65%), Kreeka (50%), Ukraina (49%) ja Horvaatia 47%).

Siin toon välja, kuidas erinevad vastused erinevate seadmete lõikes (arvuti, nutitelefon, tahvel).

Kui tihti vaadatakse videoid

Milliseid videoid Eesti inimesele internetis vaadata meeldib?

Ajendeid, mis motiveerib kasutajaid internetis videoid vaatama on mitmeid. Enim otsivad inimesed videotest meelelahutust/inspiratsiooni (51% vastanutest) ja soovivad video saatel lõõgastuda/põgeneda hetkeks muredest (43% vastanutest). Lisaks soovivad inimesed õppida videote abil midagi uut, leida infot millegi kohta, mida mujalt ei leia ning olla kursis huvi pakkuvate valdkondadega.

Milliseid videoid eestlased internetis vaatavad?

*Artikkel on koostatud Consumer Barometer’i andmetel

Postituse märksõnad:

Seotud artiklid